Ajalugu
Livikol on unikaalne ajalugu. Vene keisririigi ajal 1898. aastal rajatud riiklik alkoholimonopol jätkas oma tegevust Eesti Vabariigi loomise järel, pidades vastu sõdadele ja keerulistele aegadele. Ajaloos vaheldumisi riigile ja eraomanikele kuulunud alkoholitootja Liviko omanik on alates 2000. aastast ambitsioonikas NG Investeeringute kontsern, kus Liviko arenes edukaks rahvusvaheliseks alkoholigrupiks.
MEISTRIKODA
Teaduspõhisel tootearendusel ja kõrgtehnoloogilisel laboril on oluline roll 126 aasta jooksul meistrilt meistrile edasi antud teadmiste ja oskuste kõrval. Meie meistrikoja kvaliteeti iseloomustavad Eesti tunnusbrändideks kujunenud Vana Tallinn, Viru Valge ja Crafter’s džinnid. Liviko hoole ja armastusega loodud toodete järgi tuntakse Eestit maailmas – seda vastutusrikast rolli kanname auga.
MAMMA ILSE
Destillatsiooni tehnoloogiat on kasutatud juba Liviko algusaegadest. Sada aastat kasutusel olnud Mamma Ilseks kutsutav vasest destilleerimiskatel sai oma nime kauaaegse liköörimeistri Ilse Maari auks. Vana Tallinna vanaemaks kutsutav Ilse Maar oli üks legendaarse Vana Tallinna autoritest. Ajalooline destilleerimiskatel on väärikalt erru saadetud ja seda saab näha auväärsel kohal Liviko muuseumis. Mamma Ilse tootmises välja vahetanud moodsad destilleerimisseadmed ristiti Liviko silmapaistvate liköörimeistrite Mahta Laidvee ja Elfride Kingisepa järgi Mahtaks ja Elfrideks.
Mamma Ilses tehti ka esmakordne aurudestillatsioon taimekorvis – Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks valmistatud Rukkilille peenviina tootmisel tegi põhitöö just see saja-aastane vaskne vanaproua.
Fakte ajaloost
Liviko tooteportfelli vanim jook on kristall-liköör Kännu Kukk, mille valmistamise kuumvillimistehnoloogia võttis Liviko kasutusele juba 1900. aastal. Legendaarsest Vana Tallinna liköörist kujunes Eesti esindustoode kohe selle väljatöötamise järel 1960. aastal.
Praegu maailmas trende loov Crafter’s London Dry džinn töötati Livikos välja 2015. aastal. Paar aastat hiljem tõi Liviko turule värvimuutva Crafter’s Aromatic Flower džinni, mis lisas värvi maailma vallutavale džinnitrendile. Liviko tooteinnovatsioon jätkub. Selle viimaseid vilju on 2019. aastal zero waste põhimõttel loodud Re-crafted Crafter’s mullijookide sari, mis lõi maailmas uue Junibeeri ehk kadakamarjaõlle joogikategooria.
- 2020
Brown-Forman grupp valib Liviko oma toodete ainuesindajaks nii Eestis kui ka Lätis. - 2020
Liviko on rahvusvaheline kiirelt arenev kvaliteetalkoholi grupp, kes müüb omatooteid 60 turul ja esindab maailma juhtivaid kvaliteetalkoholi brände Baltimaades. Liviko tootmises on üle 70 alkohoolse joogi, millest tuntumad on Vana Tallinn, Crafter’s, Viru Valge, Hõbe Vodka ja Kännu Kukk. - 2018
Prantsuse konjaki- ja bränditootja Rémy Cointreau grupp valib oma Baltimaade ametlikuks esindajaks ja maaletoojaks Liviko.
- 2010
Bacardi-Martini grupp valib Liviko oma toodete ainuesindajaks nii Eestis kui ka Lätis. - 2008
2008. aastal asutab Liviko tütarettevõtted Lätis ja Leedus, pannes Baltimaadesse laienemisega aluse edasisele kiirele arengule. - 2005
Liviko alustab impordiportfelli loomist veinide kategoorias. Tulemuseks on enam kui 700 tootest koosnev veinivalik ja prestiižne Nautimuse kaubamärk, millega tähistatakse Liviko sommeljee soovitust parima hinna ja kvaliteedi suhtega veinide valimiseks kõigis kategooriates. - 2000
Liviko omanikuks saab Eesti edukamaid tööstus- ja kaubandusinvesteeringute gruppe NG Investeeringud. - 1998
Liviko saab Eestis esimese toiduainetööstuse ettevõttena kvaliteedsertifikaadi ISO 9001, mis kinnitab kõikide tootmis- ja müügiprotsesside vastavust kõrgetele kvaliteedinõuetele. - 1995
1995. aastal reorganiseeritakse Liviko riigi omanduses olevaks aktsiaseltsiks. - 1984
Tehase toodangu tippaastaks läbi ajaloo kujuneb 1984, Nõukogude Liidu toonasele siseturule müüdi 22,4 miljonit liitrit viina ja likööri. - 1973
1973. aastal toob Liviko turule Balti Džinni 45%. - 1972 NSV Liidu valitsus alustab alkoholismivastase võitluse kampaaniat. Keelatakse kangete viinade (50% ja 56%) müük. Samuti keelatakse kangeid alkohoolseid jooke (üle 30% alkoholi) müüa 0.05 ja 0.1 liitristes pudelites siseturul.
- 1971 Tallinna Likööri- ja Viinatehasest saab aasta alguses Tootmiskoondis Liviko. Uude ühendatud ettevõttesse koondatakse nii alkohoolsete jookide kui ka toor- ja puhastatud piirituse tootmine.
- 1967 Algab Viru Valge eksport pooleliitristes pudelites Soome siseturule. Võimalikuks saab see tänu sellele, et riiklik alkoholimonopol Oy Alkoholiliike Ab võtab toote enda kaupluste sortimenti, eksportijaks on V/O Lenfintorg.
- 1963 Algab džinni tootmine – algul on toote nimi lihtsalt Džinn, hiljem Nõukogude Džinn.
Septembris hakkab Soome riiklik alkoholimonopol Oy Alkoholiliike Ab müüma oma kauplustes Tallinna Likööri- ja Viinatehases valmistatud maitsestatud viina Subrovka, eksportijaks on väliskaubandusfirma V/O Lenfintorg. - 1962
1962. aastal luuakse kõrgekvaliteediline ja Eesti kõige kuulsusrikkam tuntum viin Viru Valge.
Neli toodet – Tee punš, Tallinna punš, kokteil LiViKo ja Aedmaasika liköör pälvivad konkursil Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Suure Hõbemedali. Viina ekspordi algus pärastsõja-aegsel perioodil, esimesel viiel aastal toimub see väliskaubandusfirma V/O Prodintorg vahendusel ainult Ida-Euroopa riikidesse (Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Rumeenia). Eksporditavateks toodeteks on Moskovskaya Osobaya Vodka ja Stolichnaya Vodka. - 1960
1960. aastal sünnib legendaarne liköör Vana Tallinn, mille autorid on liköörimeister Ilse Maar, villimistsehhi juhataja Bernhard Jürno ja tehasemeister Jaan Siimo. Vana Tallinnast kujunes Liviko lipulaev varakult: eristuva maitsega liköörist sai Nõukogude Liidus omamoodi valuuta ja defitsiitkaup, mille nõudlust edestasid toona vaid banaanid. Vana Tallinnast kujuneb Eesti esindustoode ka iseseisvuse taastamise järgselt, seda kingitakse uhkusega väliskülalistele ja ostetakse meelsasti välismaale kaasa. - 1960
Liköörimeister Ilse Maari poolt eelmise sajandi keskpaigast segatud kokteilist ja selle nimetusest Liviko saab 1971. aastal ettevõtte nimi. Liviko on tuletatud sõnadest likööri- ja viinakokteil. - 1949 Tallinna Viinatehase uueks nimeks saab Tallinna Likööri- ja Viinatehas.
- 1948 Mere puiesteel asuv Tallinna Peenviinatehas (endine Rosen & Co) iseseisva ettevõttena likvideeritakse, tootmise juhtimine allutatakse Tallinnna Viinatehasele. Likööritsehh viiakse Mere puiesteelt üle Tartu maanteele viinatehase ruumidesse, rektifikatsioonitsehh jätkab endiselt tööd Mere puiesteel.
- 1941 Saksa okupatsiooni kahel viimasel aastal 1943-1944 on Tallinna Viinatehase ametlik nimi Branntweinwerk Reval, toodetakse viina kangusega 40% ja 32%, viimast alates 1942. a. novembrist. Väikestes kogustes valmistatakse armee tarbeks ka 40 %-st Lauaviina. Ettevõte allub Ida-alade Monopolide Peadirektsioonile (Generaldirektion der Monopole im Ostland) keskusega Riias.
- 1940
Jaanuaris 1940 saab viinatehase uueks ametlikuks nimeks Tallinna Viinatehas. Juunis okupeerib NSV Liit Eesti, riigiettevõttes Tallinna Viinatehas jätkub tootmine endisel viisil. Sel ajal toodeteks 0,25- ja 0,75-liitristes pudelites Viin 40 % ja ning 0,5 ja 0,25-liitristes pudelites Lauaviin kahe erineva kangusega – 40% ja 45%. - 1939
Riigi Viinatehases nr. 1 töötab 127 inimest. Ostetakse juurde kaks uut täisautomaatset villimisliini Saksa firmalt Gebrüder Schäffler. Uued tootmisliinid vahetavad välja 1923. aastal samalt firmalt ostetud poolautomaatsed liinid. Hakatakse osaliselt kasutama alumiiniumkapsleid pudelite sulgemisel. Kaasaegse ja eduka asutusena on Riigi Viinatehase töötajate söögituba justkui restoran. - 1937 Saksamaalt ostetakse kolmas villimisliin 0,25-liitriste pudelite villimiseks.
- 1932
Soomes kaotatakse alkoholi keeluseadus, 9. märtsil sõlmitakse riikidevaheline leping Eesti ja Soome vahel viina ja piirituse müügiks riiklikule alkoholimonopolile Oy Alkoholiliike Ab. Riigi Viinatehasest nr. 1 eksporditakse märtsikuu jooksul 460 tuhat 0,75-liitrist pudelit eesti viina. Soome riik kohustub pudelid ja kastid Eestile tagastama või rahaliselt kompenseerima. - 1930 Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 05.11.1930 hakatakse Riigi Viinatehases nr 1 valmistama kahte erinevat Lauaviina – kangusega 40 % ja 45 % ning mõlemat viina villima kahe erineva suurusega pudelisse – 0,5 ja 0,25 liitrit.
- 1929 Vabriku senine ametlik nimi Riigi Viinaladu muutub seoses valitsusreformiga, uueks nimeks saab alates 01.07.1929 Riigi Viinatehas nr 1. Tehas allub Majandusministeeriumi Maksudevalitsusele.
- 1924
1924. aastal alustab tööd Baltimaade kaasaegseima seadmestikuga, kahe tootmisliiniga vabrik. Viina ja piiritust hakatakse esialgu villima ainult 0,75-liitristesse pudelitesse, mõned aastad hiljem lisandub 0,25-liitrine pudel, rahvakeeles „asunik“. Pildil Riigi Viinalao teisel korrusel asunud villimisruum. - 1921
Liviko kaugem eelkäija on 1875. aaastal asutatud ja Mere puiesteel asunud piiritusepuhastusvabrik Revaler Sprit-Fabrik, millest saab 1895. aastal Tallinna Piiritusetehaste Omanike Ühisus Rosen & Co. 1921. aastal asutatakse Rosen & Co juurde iseseisva ettevõttena peenviinavabrik – likööri- ja napsivabrik Tallinna Viinavabrik OÜ. Tuntuim jook, mida toodetakse on lauaviin Stolovoje Vino, seda müüakse nii Berliinis, Londonis, Pariisis, kui ka kolmekümnendatel aastatel Helsingis. Stolovoje Vino kuulsaim tellija Inglismaal oli ulmekirjanduse esiisa, kirjanik Herbert G. Wells. - 1920 Juunis lõppeb Eestis alkoholi keeluseadus ja detsembri lõpus annab Sõjaministeeriumi Varustusvalitsus viinalao hooned Rahaministeeriumi Aktsiisi Peavalitsusele üle, algab viinalao taastamine. Ettevõtte ametlik nimi on Riigi Viinaladu. Piiritust müüakse talongide alusel litsenseeritud kauplustest lahtiselt ostja nõudesse, viina ei toodeta.
- 1918 1918-1920 Tallinna Viinalaos on tootmine katkestatud.
- 1914 Alanud Esimese maailmasõja tõttu kehtestatakse Vene Keisririigis alkoholi keeluseadus ning viina tootmine seiskub, jätkub ainult denatureeritud piirituse tootmine eraldi tsehhis kuni 1917. a. lõpuni. Viinalao hoonete ruumidesse asutatakse 1915. a. Peeter Suure Merekindluse maaväe suurtükkide remonditöökoda. Järgmise kuue aasta jooksul kasutavad viinalao hooneid järjest nii Vene, Saksa kui ka Eesti Vabariigi sõjaväeasutused.
- 1900
01.07. hakkab Vene Keisririigi kolmes Balti kubermangus (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa) kehtima viinamonopoli seadus. Riigi Tallinna Viinaladu nr 1 alustab viina ja joogipiirituse villimist klaaspudelitesse müügiks Eestimaa kubermangu elanikele. Lauaviin (Stolovoje vino) tuuakse Peterburist ja seda Tallinnas ei valmistata. Pudeleid tootmises on kokku 5 erinevat suurust – ¼, 1/20, 1/40, 1/100 ja 1/200 pange. Fotod etikettidest (Riigiviin e. Kazjonnoje vino, piiritus). - 1898
25. septembril (13. septembril v.k.j.) 1898. aastal pannakse nurgakivi Riigi Tallinna Viinalaole nr 1 (Revelskii nomer odin kazjonnõi vinnõi sklad), millest saab alguse Liviko ajalugu. Ettevõtte peahoone, kus siiani asub Liviko tootmine, ehitatakse aastatel 1898–1900. Paekivist ehitatud peahoonet ehivad uusromaani elemendid. Hoone põhineb tüüpprojektil, mille Tallinnale kohandatud variandi koostab arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer, kes töötab sel ajal Eestimaa kubermangu insenerina. Viinalao võimsuseks kavandatakse 300 tuhat pange ehk 3,7 miljonit liitrit viina aastas.
© AS Liviko. Kõik õigused kaitstud. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. 
